Meie moto on:
"Igal inimesel on õigus olla ära kuulatud ning kuulda võetud"

          




 

Ole kursis:

1. Poliitikauuringute keskus Praxis www.praxis.ee
2. Avatud Eesti Fond www.oef.org.ee
3. Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit www.emsl.ee 
VAESUST KOGEVATE INIMESTE KOHTUMINE

13.-14. mail 2011 toimus Brüsselis 10. Euroopa vaesust kogevate inimeste kohtumine. Kokkuvõtet näete klikkides alloleval pildil.

 


Meediakajastused

Vaesuse leevendamine peaks olema prioriteetne tegevus

Kärt Mere

EAPN Eesti juht

 

Vaesus läheb ühiskonnale kalliks maksma ja seda mitte ainult eurodes, vaid ka raisatud inimeludes. Euroopa Liidus kogeb praegu vaesust 121 miljonit inimest.

 

Euroopa Parlamendi president Martin Schults ütles viimast EAPNi (The European Anti Poverty Network) konverentsi avades, et vaesus ja sotsiaalne tõrjutus on Euroopa suurimaid ja püsivamaid probleeme ning kahjuks pole liikmesriikide valitsused jõudnud sõnadelt tegudele, et täita Euroopa 2020 strateegia eesmärke.


Eesti võttis eesmärgi vähendada suhtelise vaesuse määra pärast sotsiaalseid siirdeid 2015. aastaks 16,5%-ni ning 2020. aastaks 15%-ni. Hetkeseis on aga 18,7%.


Vaesusega saab edukalt võidelda, vaesust saab ennetada ning vaesust saab leevendada vaid siis, kui mõistame vaesuse tekkepõhjusi ning käsitleme kompleksselt kõiki probleeme, mida vaesuses elamine kaasa toob. Kõige tähtsam on tahe inimesed vaesusest välja tuua ning veendumus, et kõigil on õigus elada väärikalt.


EAPN leidis Euroopa Liidu liikmesriikide reformikavasid analüüsides, et vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse leevendamine pole enamikes riikides prioriteetne tegevus. Euroopa Liidu 2014+ tõukefondide raha kasutuselevõtu eeltingimuseks on aga vaesuse vähendamise riikliku strateegilise poliitraamistiku olemasolu ja rakendamine, mille abil kaasata tööellu inimesi, kes on praegu tööturult välja tõrjutud. Kui seda eeltingimust ei täideta, siis on Euroopa komisjonil õigus piirata vastava suuna vahendite kasutuselevõttu.
 

Eestis koondab töö-, sotsiaalkaitse, soolise võrdõiguslikkuse ning võrdse kohtlemise poliitika strateegilisi eesmärke Heaolu arengukava aastateks 2016–2023. Sealt selgub, et tõsiseid majanduslikke raskusi on omastehooldajatel, puuetega inimestel, paljulapselistel ning üksikvanemaga peredel, üksi elavatel eakatel, hoolekandeasutustes elavatel inimestel ning madalapalgalistel täisajaga töötajatel.
 

Palgavaesus kummutab väite, et töötamine on ainus võluvits, mis vaeseid aitab. Palgavaesuses elaval inimesel tuleb sageli teha ebahuvitavat ja isegi vastumeelset tööd, puhkuseks ja hobide jaoks ei jätku raha, suuremad väljaminekud pole reaalsed, ootamatud vajalikud ostud löövad eelarvesse augu ja säästa ei õnnestu mitte midagi. Haigestudes ei saa madalapalgaline töötaja koju jääda, sest sissetuleku kahanemine halvendaks niigi piiripealset toimetulekut. Ühiskonnaelus osalemiseks, kaasarääkimiseks ning oma õiguste eest seismiseks ei jätku aega ega energiat.
 

Ülimadal toimetulekupiir pole tegelikult majanduslik paratamatus, see on pigem ideoloogiline valik. Mõte adekvaatsest miinimumsissetulekust kõigile kogub Euroopas aina populaarsust, see meede lubaks ka mittetöötaval ja madalapalgalisel inimesel väärikalt elada. Vana Euroopa kogemused ja uuringud näitavad, et piisav sissetulek ajal, mil inimene ei saa töötada, on uue töö leidmisel abiks ning see ei lase langeda absoluutsesse vaesusesse. Toimetulekupiir ning elatusmiinimum Eestis ei aita töö kaotanud inimestel ühiskonnaelus aktiivselt osaleda. Euroopalikku suhtumist hädasolijatesse pärsib meil stereotüüpne arvamus, et elamisväärne tugi muudab abivajajad toetustest sõltuvaks ning siis nad ei soovigi tööturule naasta. Heaolu arengukava edukale rakendumisele aitaks kindlasti kaasa lugupidav suhtumine kõikidesse osapooltesse, see on võrdsete võimaluste loomise esimene samm.
 

Heaolu arengukava üldeesmärk on muuta sotsiaalkindlustussüsteem vaesust ennetavaks ning kestlikuks, kombineerides parimal moel toetusi ning teenuseid, mis peaksid olema üle Eesti võrdselt kättesaadavad, kodulähedased ja taskukohased. Kestlik hoolekandesüsteem peaks vastama inimeste vajadustele ja ootustele, olema kaasaegne ning kvaliteetne. Vananev rahvastik, vähene sündivus, väljaränne, palgavaesus, teenuste ebaühtlane ja ebapiisav kättesaadavus, laste vaesus, ebavõrdsus hariduse saamisel, tugiteenuste nappus, kodutus, puuetega inimeste mured, sotsiaalkorterite vähesus – kõik sellised sotsiaalsed riskid vajavad tarku lahendusi. EAPN Eesti võrgustik peab väga tähtsaks vaesust kogevate inimeste kaasamist partneritena lahenduste otsimisse.
 

Leiame ka, et täisajaga töötav inimene peab saama töö eest nii suurt tasu, mis võimaldab väärika äraelamise. Arengukava üks alaeesmärk on inimeste majandusliku toimetuleku paranemine adekvaatse sotsiaalkaitse toel. Euroopa Sotsiaalfondi raha kasutusega kaasneb Euroopa Komisjoni nõue, et vähemalt 20% rahastusest kasutatakse vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse leevendamiseks. Sellega saab parandada iga viienda allpool suhtelise vaesuse piiri ning iga kaheteistkümnenda allpool absoluutse vaesuspiiri elava eestimaalase toimetulekut.
 

Heaolu arengukava rakendumine annab ressursi ja võimaluse, et tegeleda probleemiga kompleksselt.


Актуальная камера+ 27.03.2016

Reporter 27.03.2016
Lihavõttejänku pidu vähekindlustatud lastega peredele

Postimees 27.03.2016
Estonia kontserdisaalis toimus Lihavõttejänku pidu vähekindlustatud peredele

MIHUS vol 18 / talv 2016

Pealinn 30.10.2015
Vaesusekspert Mere: Eesti Nokiaks olgu iga lapse vaesusest välja toomine

Pealinn 18.10.2015
Kärt Mere: vaesuse võitmiseks on vaja poliitilist tahet

Pealinn 17.10.2015
EUROOPA VAESEMAID: Eesti peab sotsiaalkulutusi suurendama

ERR 21.04.2015
Pirjo Turk: sooline palgalõhe - kelle mure?

ERR 05.04.2015
Tallinnas korraldati vähekindlustatud lastele Lihavõttejänku pidu

Seitsmesed uudised 05.04.2015
Vähekindlustatud perede lapsed lustisid Lihavõttejänku peol

GoodNews 05.04.2015
LIHAVÕTTEJÄNKU PIDU! Vabatahtlike valmistatud suur rõõm

Pere ja Kodu 03.04.2015
Lihavõttejänku pidu vähekindlustatud peredele

ERR 27.03.2015
Fakte Euroopa sotsiaaluuringutest: Eesti elanikud tunnevad end äpradununa

EPL 26.03.2015
Sotsiaalvaldkond vajab sularaha asemel hoopis teenuseid

Linnaleht 12.02.2015
Vaid neljandik rahvast suudab teenida välja elu pealpool vaesuspiiri

Delfi 29.01.2015
DELFI VIDEO: Vaata, millised erakonnad ignoreerivad Eesti kõige vaesemaid inimesi

Õhtuleht 13.01.2015
KURB: Eestis elab 650 last praktiliselt omapäi

ERR 12.12.2014
Reelika Leetmaa: koolieelikutesse ja kainikutesse investeerimine on tõhusaim sotsiaalpoliitika

TallinnCity 14.11.2014
Indrek Tarand kutsub Tallinna kodutud Brüsselisse külla

ERR 31.10.2014
Lauristin: inimväärse palga arutelu ei kuulu niivõrd majanduse, kui väärikuse valdkonda

EPL 18.09.2014
Euroopa Komisjon: riigikogu määratav toimetulekupiir ei ole adekvaatne 

EPL 18.09.2014
Juhtkiri: Surve neljast suunast

Õhtuleht 17.09.2014
Raport: vaesusega võitlemiseks peaks pereliikme kohta laekuma vähemalt 329 eurot

ERR 17.09.2014
Raport: vaesusega võitlemiseks peaks pereliikme kohta laekuma vähemalt 329 eurot

EPL 15.09.2014
Euroopa Liidu kava: minimaalne sissetulek olgu üle 400 euro kuus

Ärileht 27.08.2014
Eksperdid: praegune palgakasv ei vasta inimeste ootustele

Postimees 16.08.2014
Gert Tiivas ja Jüri Mõis: vaestele tuleb raha anda

EPL 30.06.2014
Teadlane: eksam esimesse klassi taastoodab ebavõrdsust

Postimees 28.06.2014
Kersti Suun-Deket: tagasihoidlikud puudega laste pered

Õhtuleht 13.06.2014
Miinimumpalgast elav ema: 1000-eurose palgaga saaks võlgadest lahti!

ERR 10.06.2014
Puudega lapse ema kohtuvõit võib muuta toimetulekutoetuste maksmist

Delfi 21.05.2014
Europarlamenti kanditeerijad lubavad edaspidi tegeleda vaesuse küsimusega

ERR 29.04.2014
Eelarvestrateegia üks eesmärkidest on laste vaesuse vähendamine

Õhtuleht 21.04.2014
Vaesusega võitlev noor ema: ainus sissetulek on invaliidsuspension

Reporter 20.04.2014
Lihavõttepidu vaestele peredele

Õhtuleht 10.04.2014
"See ei ole normaalne, et käid täiskohaga tööl, saad palka, aga ikka ära ei ela!"

Delfi 15.03.2014
EAPN Eesti otsib vaesuse vastu võitlemise eestkõnelejaid europarlamenti kanditeerijate hulgast

Postimees 25.01.2014
Rein Raud: vingumürgitus ja selle sümptomid

Maaleht 23.01.2014
Kus on see vaene, kurb ja üksildane Eesti laps?

Delfi.ee 21.01.2014
Siiri Sisask: Pole lihtsalt võimalik, et Eestis nii halvasti elatakse? Kahjuks ikka on küll

EPL 15.01.2014
Anne Lium Berger: Kool peab olema suuteline kõiki lapsi vastu võtma

Postimees 14.01.2014
Kümnendik lastest elab absoluutses vaesuses

Delfi.ee 13.01.2014
Andreas Kuju: Vaeseid lapsi aitab vaid raha

Maaleht 17.12.2013
Absoluutses vaesuses elas 2012. aastal Eestis 97 500 inimest

Tartu Ülikool 14.11.2013
Euroopa sotsiaaluuring: rahulolu demokraatiaga Eestis on Euroopa keskmisest madalam

Õhtuleht 14.09.2013
Vaesus. Hall ja unistusteta elu.

Õhtuleht 14.09.2013
Toidupank: vaesuse vastu võitlemine peaks olema poliitikute esmane ülesanne!Lapsed pelgavad koos endiste vangidega supilauda jagada. 

EPL 13.07.2012. Kommentaar Kärt Merelt.
15. juuni Õpetajate Lehes on kaks Eesti laste olukorda kirjeldavat artiklit: Karl Kello " Suvesoe iseenesest kõhtu ei täida"  ning Virve Liivanõmme " Jaak, kurat, jalad ei ole ikka veel põhjas!", kus Eesti võrgustiku liikmed räägivad vaesuse erinevatest nägudest Eestis ning EAPN Eesti võrgustiku juht Kärt Mere kommenteerib seda, miks sel aastal ei viida läbi Nõmme Lastekaitse Liidu projekti "Suvesupp".

Delfi.ee 11.06.2013
Pole normaalne, et terve pere peab jätma oma kodumaa ja lähedased selleks, et elus püsida!

EPL 18.03.2013
Narva laste kaitseingel: kui ühe lapse elu on halb, on see kogu Eestile halb

Delfi.ee 13.02.2013
Vaata, kuidas saad aidata tasuta toitu jagavaid organisatsioone

E24.ee 20.01.2013
Iga 11. eestimaalane elab absoluutses vaesuses

Õpetajate Leht 23.03.2012
Lapsed vajavad abi kohe 

Eesti Ekspress 22.03.2012
Isegi täitsa normaalsed pered ei jaksa enam matuseid korraldada. 

EPL 17.12.2012
Briti akadeemik: Suur ebavõrdsus teeb halvemaks nii vaeste kui ka rikaste inimeste elu

Postimees 06.11.2012
Tiina Kangro: kuulge, seltsimehed!

Postimees 01.11.2012
Tarmo Olgo, Liisi Uder: võitlus töötusega nõuab põhjusteni jõudmist

 E24.ee 31.10.2012
Riigikontroll: töötute abistamise süsteem on vildakas

Eesti Toidupanga Pressiteade

15.02.2012
 
Iga teine müüdud Rimi purgisupp toetab Toidupanka
 
Alates tänasest, 15. veebruarist algab Rimi kauplustes heategevuskampaania, mille raames ostetud Rimi purgisuppidest annetatakse iga teise ostetud toote kohta üks supipurk Toidupangale.
 
Heategevuslik ettevõtmine toimub kõikides Rimi kauplustes üle Eesti 15.–21. veebruarini.
 
Toidupanga tegevjuhi Piet Boerefijni sõnul kinnitab õiguskantsleri avaldatud ülevaade Eesti laste vaesusest ilmselgelt pea kriitilist vajadust toiduabi järele. Ülevaatest selgus, et Eestis elab vaesusriskis enam kui 63 000 last, absoluutses vaesuses elab lisaks neile üle 45 000 lapse. „Neil lastel puudub kas osaliselt või täielikult täisväärtusliku igapäevatoidu võimalus, rääkimata paljust muust normaalseks eluks vajalikust,” lausus Boerefijn.
 
Toidupanga tegevjuhi sõnul on üha olulisem korraldada teadlikkust suurendavaid heategevuskampaaniaid, kus on kõikidel inimestel võimalus anda panus allpool vaesuspiiri elavate perede ja laste toetamiseks. “Väikseimgi abi on puudustkannatavate perede seisukohalt vägagi oodatud ning vajalik,” lisas Boerefijn.
 
Toidupank on asutatud 2010. aasta märtsis Eesti-Hollandi Heategevusfondi Päikeselill ja Swedbanki poolt. Toidupank võtab kaubandusest ja tootmisest vastu peagi realiseerimistähtaja ületavad tooted, komplekteerib vabatahtlike abiga toidukastid ja jagab need laiali enim puudust kannatavatele inimestele ja peredele, aidates nõnda kaasa raiskamise vähenemisele ühiskonnas ja jagades toiduabi sinna, kus on sellest puudus.
 
Lisainfo:
Piet Boerefijn
Eesti Toidupank
Tegevjuht
E-post: info@toidupank.ee
Tel: +372 502 9788
www.toidupank.ee
facebook.com/toidupank
 
 
Lugemissoovitus: Peep Sõmera "Üks päev Tallinna kodutuna".


 MTÜ EAPN Eesti

PRESSITEADE

27.01.2012

EAPN Eesti võrgustik: Toimetulekutoetuse tõstmine on hädavajalik

Möödunud nädalal toimunud EAPN Eesti töökohtumisel tõdeti, et enam kui viiendik Eesti elanikest elab allpool vaesuspiiri ning lubamatult suur hulk inimesi kuulub vaesusest ohustatud riskirühma(desse). Tekkinud olukorda aitaks leevendada kiire toimetulekutoetuse tõstmine, mis on olnud seni riigi peamine abi puudustkannatavatele inimestele. 

Meie, EAPN-iga liitunud organisatsioonid ja isikud, kutsume Vabariigi Valitsust ja Riigikogu üles esmase meetmena vaesuse leevendamisel tõstma seoses toiduainete kiire hinnatõusuga toimetulekupiiri võimalusel juba 2012. aasta lisaeelarvega.

Kahetsusväärsel kombel jäi 2012. aasta riigieelarve seadusega toimetulekupiir endisele tasemele. Statistikaameti andmeil (http://www.stat.ee/57453) tõusis 2011. aasta jooksul tarbijahinnahindeks 2010. aasta keskmisega võrreldes 5%, sealhulgas kallinesid toit ja mittealkohoolsed joogid keskmiselt 9,7%. 2011. aastal oli eelnenud aasta keskmisega võrreldes kohv 45%, suhkur 43% ja kartul 34% kallim.

Vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele lähtutakse toimetulekupiiri kehtestamisel minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Alates 2011. aastast kehtib toimetulekupiir 76,70 eurot kuus. Samas oli ainuüksi ühe pereliikmega leibkonna 30-ne päeva minimaalse toidukorvi maksumus 2010. aastal 77,58 eurot.

Toiduainete ja teiste hindade tõus on vähendanud väga paljude Eesti elanike heaolu. Arvestades toimetulekutoetuse ebapiisavust, kannatavad hinnatõusu tõttu esmalt just kõige väiksema sissetulekuga inimesed. Nende sissetulek ei kata tihti isegi mitte minimaalseid kulusid toidule, rääkimata muudest minimaalsetest tarbimisvajadustest. Selline olukord ei ole moraalselt aktsepteeritav ning on selges vastuolus seadusega. Arvestada tuleb sedagi, et paljud pered ja üksikisikud on majanduskriisist tuleneva tööpuuduse tõttu pidanud toimetulekutoetusest elatuma juba küllaltki pikka aega.

2011. aasta jooksul sai Eestis Sotsiaalministeeriumi andmetel toimetulekutoetust 24 332 leibkonda.


EAPN (European Anti Poverty Network) on Euroopa vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlevate sõltumatute vabaühenduste ja rühmituste võrgustik, mida toetab Euroopa Komisjon. MTÜ EAPN Eesti asutati 2010. aastal ning sinna kuuluvad 18 Eesti organisatsiooni ja võrgustikku, mis kaitsevad kõige haavatavamate sihtgruppide huve ühiskonnas. Võrgustikuga võivad ühineda kõik organisatsioonid ja üksikisikud, kes soovivad teha koostööd vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse kaotamiseks Eestis. EAPN Eesti tegevust toetab Avatud Eesti Fond.

EAPN Eesti võrgustiku poolt ühinevad pressiteatega järgmised organisatsioonid: Eesti Puuetega Naiste Ühing, Eesti Toidupank, Eesti Sõltuvushaigete Rehabilitatsiooni Ühing, Nõmme Lastekaitse Liit, Tallinna Sotsiaaltöö Keskus, Eesti Akadeemiline Sotsiaalturva Ühing, Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon, Lastekaitse Liit, SA Dharma ja Sillamäe Lastekaitse Ühing.


Pressiteade 27.01.2012 Postimehes ja Delfis

 

Eesti Toidupanga pressiteade 27.01.2012: TOIDU ÄRAVISKAMINE ON EESTIS SUUR PROBLEEM.


Postimees 15.01.2012
Tallinna sotsiaalametnik: enim kannatavad lapsed

Soovitame lugeda Ülo Vooglaiu artikleid pealkirjaga "Eesti ühiskond on kriitilisel teel".
Eesti ühiskond on kriitilisel teel 1.osa (2.01.2012)
Eesti ühiskond on kriitilisel teel 2. osa (3.01.2012)

Õhtuleht 19.12.2011
Galerii: kodutud said saunas käia ning Olde Hansa lihasuppi mekkida 

Toidupanga juht Piet Boerefijn saates "Kukul Külas" 18.12.2011

Postimees 15.11.2011
Mere: statistika räägib Eesti kohta kurba keelt.

Postimees 15.11.2011
Nõmme Lastekaitse Liit: Väikelastel pole võimalusi abi otsida

Õhtuleht 13.09.2011
Kärt Mere ja Kalle Laane EAPN Eestist räägivad vaesusest Eestis , tervet artiklit loe siit

EPL 12.09.2011
Rein Sikk Eesti Päevalehest räägib sellest, kuidas vangla tundub Narva ühiselamute kõrval paradiisina 

EPL 15.02.2011
Üha enamatel on raske toime tulla 

Vikerraadio 01.02.2011
Kuula Vikerraadio saadet Huvitaja, milles räägitakse Brüsselis toimunud Citizen Agorast (01.02.2011)

Hea Kodanik 31.01.2011
Eakad linnaruumis 

Vikerraadio 19.01.2011
Kuula kodanikuühenduste ootusi-lootusi tulevasele Riigikogule 

EPL 18.01.2011
Välismaale tööle läinud unustavad oma lapsed 

Avatud Eesti Fond 12.01.2011
Sakslaste meelest on Eesti maailma kiireim riik 

Pere ja Kodu 06.01.2011
Kas vaesus on häbiasi? 

Avatud Eesti Fond 13.12.2010
Vaesus ei ole iseloomuomadus 

EPL 23.10.2010
Eurosaadikud tahavad tõsta miinimumsissetulekut. 

Õpetajate Leht 12.10.2010
Häda ajab härja Toidupanka

Delfi.ee 22.09.2010
Pere vaesus puudutab eriti kurvalt lapsi

Delfi.ee 22.09.2010
Kui kodu enam lihtsalt ei olegi

Postimees 19.10.2010
Kärt Mere: Kodutusega silmitsi 

Reporteritund, Vikerraadio 13.09.2010
Kirjad vaesusest 

Bioneer.ee 10.09.2010
Sajad eestimaalaste kirjad tõid esile vaesuse eri näod 

Eesti Päevaleht 10.09.2010
Juhtkiri: Toimetulekutoetus peab suurenema 
 
Postimees 10.09.2010
Vaesus rikub suhted perekonna ja sõpradega

Õhtuleht 10.09.2010
Pereema: "Suvel oli aeg, kui polnud midagi lauale panna!"

Bioneer.ee 10.09.2010
Sajad eestimaalaste kirjad tõid esile vaesuse eri näod

Eesti Päevaleht 09.09.2010
Vaeste perede lapsed jäävad korraliku söögi ja sõpradeta 

Postimees 09.09.2010
Vaesus paneb enim muretsema laste ja perede pärast  

Postimees 09.09.2010
Vaesus viib lastelt sõbrad ja meelelahutuse 

Maaleht 09.09.2010
Lapsel pole aega oodata

Inimene.ee 09.09.2010
Sajad eestimaalaste kirjad tõid esile vaesuse eri näod

Postimees 09.09.2010
Ekspert: Eesti kodutue hääl ei kaja

Eesti Päevaleht 08.09.2010
Kirjad vaesusest 

Eesti Päevaleht 08.09.2010
Avo Trumm: igaühel peaks olema võime osaleda ühiskonnas 

Delfi.ee 06.09.2010
ANNA TEADA: Kuidas on masu mõjutanud sinu toidulauda?